ART ´n´ AMV: Cole Thompson

Egg in Glass, tehtud1968 vanuses 14

"14-aastaselt ma teadsin, et minu saatus oli saada fotograafiks," ütleb Cole Thompson.
Kui Cole elas Rochesteris, New Yorgis, ta komistas ühele vanale hoonele, mis on seotud George Eastmaniga, kes soovitas lugeda Thompsonil enda biograafiat.Ennem, kui Cole oli lõpetanud raamatu lugemist, teadis ta, et saab fotograafiks ja järgmised kümme aastad olid fotograafia ja tema olemasolu sünonüümid. Kui ta ei olnud pildistamas või fotoilmutus stuudios, siis ta tundide viisi silmitses igat pilti ja raamatut, mida suutis leida. " Minu elus polnud midagi peale fotograafia," räägib Thompson. Isegi nii noores eas ma leidsin ennast tõmmatud teatud pildi stilli poole, mis otseselt pani mu keha reageerima. Need olid tumedad pildid tehtud Adamsi, Westoni, Bullocki ja teistega. "Ma teadsin, et mulle oli mõeldud luua selliseid pilte," tunnistab fotograaf. Ta on tihti endalt küsinud, miks valge ja must. Arvatatv põhjus on üles kasvamine must-valges maailmas. Tol aja oli televisioon, filmid ja uudised must-valged. Thompsoni kangelased olid kõik mustas ja valges ja isegi rahvas oli jagatud mustaks ja valgeks. Tähtsamaks mõjutajaks tema elus ja kunstis oli William Ernest Henley' luuletus “Invictus”.

Out of the night that covers me,

Black as the Pit from pole to pole,

I thank whatever gods may be

For my unconquerable soul.

In the fell clutch of Circumstance

I have not winced nor cried aloud.

Under the bludgeonings of Chance

My head is bloody, but unbowed.

Beyond this place of wrath and tears

Looms but the Horror of the shade,

And yet the menace of the years

Finds, and shall find me, unafraid.